Kuigi ingliskeelset infot nimetatud teema kohta on piisavalt, panen siia väikese lühikokkuvõtte Bob Bailey tegemistest. Tegelikult tasub lugeda rohkem Marian Breland Bailey (1920 – 2001) kohta, kuna just Marian oli see geenius ja käitumis-insener, Keller Breland (1915 – 1965) ideid genereeriv nutikas kaaslane, ning Bob Bailey innukas ja hea õnnega õpilane ja Mariani töö jätkaja.
Bob on öelnud: “Olen kõige õnnelikum elusolev loomatreener, kuna minu õpetajad olid Keller ja Marian Brelandid, Kent Burgess. Mind õpetasid ka Fred Skinner, Fred Keller, Murray Sidman, Ken Norris ja paljud teised. Kuidas võikski ebaõnnestuda kui ollakse teadmisi ammutanud sellistest allikatest?”
Bob Bailey sündis USA-s Ohios. 1950ndatel õppis ta ülikoolis (The University of California, Los Angeles – UCLA) bioloogiat, füüsikat ja keemiat. Umbes samasse ajajärku jääb ka tema armees teenimine. Ülikooli ajal veetis palju aega välitöödel kõrbes, ning samuti merel loomi vaadeldes. Esimesed loomad, keda ta enda lõbuks treenis olid -kaheksajalad, konnad, kalad, varesed, sisalikud, koiotid ja kängururotid. Nende loomade treenimine toimus loomulikult nende liikide loomulikus elukeskkonnas. Hiljem treenis Bailey loomi ka nn. laboritingimustes. Esimesed loomade õppimist puudutavad teadmised sai Bailey lugedes B.F. Skinneri ja Brelandide artikleid.
Bob kirjeldabki ennast kui osaliselt ametlikult haritud ja osaliselt ise töö käigus õppinud käitumisanalüütikut ja -tehnoloogi, väiksel viisil ärimeest, välibioloogi ja õpetajat.
1962 sai Baileyst USA laevastiku mereimetajate treeningprogrammi esimene koolitusjuht. Samal aastal tutvus ta ka Brelandidega ja nende ettevõttega Animal Behavior Enterprises (ABE). Nimelt palgati Brelandid laevastiku koolitajatele operantse tingimise põhimõtteid õpetama kasutades õppimismudelitena kanu. Bailey arvabki, et Brelandide hea õpetamisoskus ja praktiseerimine kanadega aitasidki tal tegelikult aimu saada, mida praktiline loomade treenimine endast kujutab. Ja kaks aastat hiljem – 1964 – toimuski tema esimese treenitud delfiini saatmine avameretööle. Selle looma jaoks pani Bob ise kokku koolitusplaani ning tegi igapäevaseid treeninguid. 1965 lahkus Bailey laevastikust ja kolis Brelandide juurde Arkansasesse Hot Springsi ning hakkas tööle ABE meeskonnas. Umbes sellest ajast kuni 1980-ndateni kestiski ABE õitseaeg. Aastate vältel töötas ABE-s üle 40 koolitaja, kes treenisid loomi rohkem kui 140st liigist ja enam kui 15 000 isendi. Nende loomade hulgas oli ronki, sigu, koeri, kasse, delfiine, merilõvisid, küülikuid, hanesid ja palju teisi liike.
ABE tegevus lõpetati 1990. Seejärel Bob Bailey ja Marian Breland Bailey (Bob ja Marian abiellusid 1976, ligi 10 aastat pärast Mariani abikaasa Keller Brelandi surma) jätkasid konsultatsioonidega ning operantse tingimise koolitustega professionaalsetele loomatreeneritele. 1994 aastal julgustasid Karen Pryor ja Terry Ryan neid Interneti kaudu materjale levitama ja samuti laiendama oma kursuste sihtgruppi.
1996 Marian ja Bob Bailey alustasid operantse tingimise töötubadega koerakoolitajatele. Nagu varemgi kasutati õppimismudelitena kanu. Koolitused olid väga edukad ja neid peeti mitmel pool USAs ja Kanadas. Väga mitmed edukad koerakoolitajad õppisid nendel kursustel, teiste hulgas Karen Pryor, Jean Donaldson, Susan Garrett, Sophia Jin jt. Marian õpetas kuni oma surmani aastal 2001. Pärast Mariani surma jätkas Bob Bailey neid kursuseid üksinda. Nüüd sai võimalikuks korraldada koolitusi ka Euroopas – Rootsis. Nende koolituste võõrustajaks on olnud Marie Fogelquist, „House of Learning“. Bob osaleb siiani ka mitmete Euroopa politsei ja armee teenistuses olevate koerakoolitajate nõustajana.
Lisalugemist:
Cambrige Center for Behavioral Studies