Veidi sissejuhatavat klikkermeetodi kohta
Lea Tummeleht @BriskMind
#briskmind.com tekstide ilma loata kopeerimine ja levitamine ei ole lubatud#
Klikkertreening on koeratreenerite slängitermin operantsel tingimisel põhineva koolitusmeetodi kohta. Ehk siis täpsemalt – nagu Pryor & Bailey on lihtsalt ja armsalt defineerinud: “klikkertreening on see osa operantsest tingimisest, kus kasutatakse uue käitumise saamiseks positiivset kinnistamist ja tingitud (e. sekundaarset) kinnistajat marker-signaalina”.
Mõisted “klikker” ja “klikkerkoolitus” tõi rahvale lähemale USA bioloog ja delfiinitreener Karen Pryor, kes on kirjutanud mitu vaimustavat raamatut (näit.: “Lads before the wind”, “Don’t shoot the dog”, “Clicker training for dogs”). Karen Pryor on ka ühe varasema suure prohmaka autor. Nimelt levitas ta paarkümmend aastat tagasi arusaama, et kõige olulisem on “klikk” ehk siis see va sekundaarne kinnistaja ja toit ehk primaarne kinnistaja ei peagi alati sellele järgnema. Tegelikkuses aga, ja see on teaduslikult laboris tõestatud – peab alati sekundaarsele kinnistajale järgnema primaarne. Vastasel korral sekundaarse kinnistaja mõju kahaneb oluliselt. Kui klikid, siis söödad – ja aamen! Saades oma veast aru, kirjutas Pryor sellest kõikjal ja rääkis seminaridel. Ühesõnaga, targa inimesena tunnistas ta oma eksimust avalikult ja palus klikkerkoolitajatel sellest õppust võtta.
Klikkermeetod levib järjest enam koertetreenerite seas, kuna selle meetodi taga on teaduslikult tõestatud seaduspärasused. Klikkerit kasutavad nii agilityt, sõnakuulelikkust kui ka IPO’t harrastavad koerasportlased, ning USA’s koolitatakse juba ka politseikoeri sellel meetodil (otsi google’st näiteks Steve White’i).
Aga nüüd teadusest klikkermeetodi taga:
B.F. Skinner (1904-1990) oli see teadlane, kes kirjeldas operantse õppimise seaduspärasusi. Ta kasutas samu teaduslikke põhimõtteid ka reaalselt loomade treenimisel – skinner box. Skinneri nn. “skinner box”’i idee on väga tihti vääritimõistetud. Tema teos “About Behaviorism” algab sellega, et kummutab biheiviorismi ümber tekkinud müüte.
Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd – opereerib. Operantset tingimist ajatakse tihti segamini klassikalise tingimisega – õpetusega, millele pani aluse vene füsioloogiateadlane Pavlov. Klassikalise tingimise kaudu õppides aga loom ei opereeri ise millegagi, vaid see on tahtest sõltumatu. Muidugi piir operantse ja klassikalise tingimise vahel on tihti üsna hägune.
Põhilised mõisted sissejuhatuseks:
- Positiivne kinnistaja – midagi meeldivat (toit, kiitus, meeldiv sotsiaalne kontakt jne.), mida lisatakse keskkonda. See toodab juurde soovitud käitumist.
- Positiivne karistus – midagi ebameeldivat lisatakse looma keskkonda (kuri hääl, füüsiline sekkumine, loomale ebameeldivad objektid jne.) (edaspidi kui siin leheküljel on juttu karistusest, siis mõeldakse selle all alati positiivset karistust). Pos. karistus vähendab käitumist.
- Negatiivne kinnistaja – midagi ebameeldivat eemaldatakse keskkonnast. See toodab juurde soovitud käitumist.
- Negatiivne karistus – midagi meeldivat eemaldatakse looma keskkonnast. See vähendab käitumist.
NB! Ja pandagu tähele, et mõisteid “positiivne” ja “negatiivne” kasutatakse siin ja edaspidi ainult matemaatilises tähenduses, mitte emotsionaalses :). Positiivne = lisanduv ja negatiivne siis vastavalt tähistab midagi, mida ära võetakse, vähendatakse.
Koolitamine iseenesest on mehhaaniline oskus, mille võib omandada igaüks, kes teab põhimõtteid ja viitsib harjutada.
Ja, mis väga oluline – If you feel emotional – STOP TRAINING!
Bob Bailey soovitused treeneritele, kes praktiseerivad operantset tingimist
Alati …
- Korralda keskkond, kus looma treenid selliseks, et oleks kerge soovitud käitumist esile kutsuda.
- Jälgi, et sinu poolt ei tuleks mingeid lisavihjeid (alateadlikke liigutusi või kehahoiakuid), mida loom võiks tõlgendada muude sekundaarste kinnistajatena – püsi treenides täiesti vaikselt ja samas asendis.
- Hoia oma ümbrus puhas mahapudisenud maiusetükkidest.
- Varu alguses aega, et ilma loomata “kuiva trenni” teha. Klikk + toit. Enne loomaga treeningu alustamist püüa saavutada vilumus toidu andmisel hiljemalt 5 sekundit pärast klikki.
- Samamoodi tegele koos loomaga lihtsalt treenimise mehhaanilise poole harjutamisega.
- Hoia kinnistamise määr väga kõrge.
- Jälgi pidevalt looma käitumist ja ka peeneimaid detaile looma edenemises.
- Hoia olukorda kontrolli all. Kui ilmneb mingi viga, siis oled selle eest vastutav sina ise.
- Pea meeles, et sa saad alati rakendada kontrolli primaarse kinnistaja abil. Kinnistamine on protsess, mitte konkreetne sündmus. “Kliki” tegevuse eest, toida asendi eest. Maiuse või muu primaarse kinnistaja lisamine ei tohiks treeningut takistada (nt. hiline ja hooletu sahmimine maiusetükkide või mänguasjadega).
- Tee muutusi järk-järgult, tasapisi. Igasuguseid muutusi vahekaugustes, sihtmärgi suuruses või mis iganes seadeldises või füüsilise energia nõudmistes peab tegema väikeste sammudena.
- Kui harjutad päris uut käitumist, tee hästi lühikesed treeningsessioonid (30 sek).
- Vaata käitumist kui väikestest juppidest koosnevat tervikut, ära harjuta kohe mitut asja korraga. Muuda kriteeriumit väikeste sammudega.
- Et muuta looma käitumist, peab treener muutma enda käitumist.
Mitte kunagi …
- Ära kunagi jäta looma treeningplatsile järelevalveta. Kui tegeled parasjagu muude asjadega, pane ta puuri, võta sülle või hoia turvaliselt rihma küljes.
- Kui treenid, ära luba endale rütmi langemist – loomad õpivad selle ära. Varieeri nt. sekundeid kliki ja maiuse vahepeal. Samas ei tohiks see aeg ületada 5 sekundit.
- Ära oota liiga kaua uut võimalust kinnistamiseks.
- Ära kunagi kinnista tahtmatult mõnd tugevat instinktiivset ja niikuinii isepremeeruvat käitumist, nagu näiteks kanadel siblimist, koertel haukumist või sigadel tuhnimist.
- Ära häbene abi küsida, kui ilmneb probleem ja sa ei suuda seda oma jõududega lahendada.
